esmaspäev, 1. september 2014

Muretsen ära








Märt ja Marta

Roosanäpp

reede, 7. märts 2014

Paneb minestama

Teisipäeval oli kauaoodatud vastlapäev ja me istusime Kaisaga hommikul Werkus ja vaatasime, kuidas inimesed karpide viisi kukleid ostavad. Enamasti just mehed. Nii galantne; kujutasin ette, kuidas mingi mees ostab oma töökohta terve karbi vastlakukleid ja pakub neid kõikidele naiskolleegidele. Mõni neist muidugi ei võtaks, sest kardab vahukoorest paksuks minna.

Mika tuli ka tundi vastlakukliga ja hakkas kohe rääkima laskiaispullo'st ehk vastlakuklist. Mis tal viga rääkida, kui tal olid kuklid olemas. Ma ise olin Werkus ainult kooki söönud ja siis tuli kukli järele isu, kui nägin, kuidas ta sõi... Täna valas ta tunnis endale näiteks kohvi. Juhul kui see ikka oli kohv.

Käisime lõpuks tasuta trennis ära. Läksime kella ühe aegu, kui mõtlesime, et on kõige vähem rahvast, aga oli ikka parajalt. Õnneks mitte liiga palju. Kõigepealt olime jooksumasina peal, kõige suuremaks kiiruseks toppisin vist kaheksa kilomeetrit tunnis. Ja päris hea oli joosta, üldsegi mitte nii väsitav kui tavaliselt. Siis ma käisin veel sõtkumas ja Kaisa käis sõudmas. Ja tõstsime mingeid telliseid ka korraks. Tunni aja pärast olime juba natuke väsinud ja tulime ära. Ei, tegelikult pidime nagunii linna minema juba. 

Pärast oli nii hea tunne ikka. Kuigi väsinud ka. Kuidas inimesed kogu aeg trenni teha jõuavad?

Kirjutasin täna märkmikusse üles asjad, mille eest tänulik olen, ja inimesed, kelle eest tänulik olen. Kõik on minu.

reede, 21. veebruar 2014

Samueli võlupadi

Kui eile jõuti kergelt rõõmustada, et näe, kevad juba kohal, sest päike paistis eriliselt säravalt, maa oli paljas ja linnud laulsid, siis täna tuli tasakaalustuseks laadung lund. Igatsesin väga... Igatahes saapad püsivad puhtad. Ja märjad.

Tegelikult tahaks veel talveunne keerata nagu mõni madu või karu. Kuulasime täna soome keeles just selko-uudiseid, kus räägiti, et paljud maod ja karud on juba ärganud, sest nii soe on. Ja isegi üht konna olevat nähtud! Margit ütles selle peale, et kui ta seda kuulis, läks tal meel natuke kurvaks, sest ta kujutas ette seda üksikut konna kuskil metsas hüppamas. Sammakko oli vist konn soome keeles. Peaks Remo Savisaare kalendrist täpsustama. See ripub mul riiuli küljes, on hirmsasti ilus ja seal on peale eestikeelse teksti ka soome- ja ingliskeelset. Panime hiljuti ühe Remo tehtud pildiga kaardi ka posti... Mulle nii meeldivad ta pildid. Need on lihtsalt hullupööra head. Ja loomad ka.

Sain CIMO esseed kirjutatud, et suvel Soome kursustele minna saaks. Kuigi pole kindelgi, kas nad mind tahavad. Loodan, et tahavad ikkagi, kuigi eile hakkasin mõtlema, et mis jama ma ikka nendes esseedes kirjutasin. Ühes näiteks tuli pildil olevat perekest kirjeldada. Ma siis panin seal pool omalt poolt juurde, et mehele kindlasti meeldib väga sporti teha jne... Seda on kindlasti pildilt näha. Musklid ju. Teine läks natuke paremini, pidi kirjutama, mida eelmisel suvel tegid. Sain umbes 200 sõna kanti kirja (piir oli 300... Miks ma arvan, et kui Soomes ka lõpukirjandit kirjutatakse, siis selle piir on äkki 2000 sõna?) ja päris palju aitas see ka, et eelmisel õhtul soome keele tunnis olime just suvetegemistega seotud kuulamisülesandeid teinud. Väitsin siis nende mõjul ka oma essees, et käisin tuntureilla, kuigi see mägi, kus ma käisin, ei lähe vist tunturi alla. Aga eks näis.

C-teemast ma lihtsalt ei julgenud kirjutada. Teema oli taimetoitlus, aga mul lihtsalt polnud mingit sõnavara selle tarvis. See oli selleks ka, et B1 tasemele küündida, mida ilmselgelt poole aastaga ikka ei saavuta. Ma ei suuda rääkidagi soome keeles. Ainult kirjutada, kuulata, lugeda ja aru saada võin. Täpsustus - õige natuke.

Pärast tundi on küll tavaliselt nii, et kui ma mõtlen, siis tuleb vahepeal mõni sõna enne soome keeles, sest mõtlemine oli tunnis juba nii selle sageduse peale keeratud. Aga pikemaid lauseid kokku panna on küll keeruline.

Lugesin Rahva Rampsis mitu Kristiina Kassi lasteraamatut läbi ja ta meeldib mulle hirmsasti. Ema oli tal ka lastekirjanik ja isa humorist. Ja ta on suuremas osas kõik oma raamatud ise illustreerinud ja pole vist vaja öeldagi, et pildid on tohutult kenad.