Hakkan varsti välja minema. Tahan esimest korda päris jala kesklinna minna (metroo on 5 minuti kaugusel ja sa tõesti kasutad seda, kui sul semestrikaart on ja sellega peaaegu igale poole sõita saab) ja Albertinas ära käia. Me kunagi käisime seal klassiga, kui me reisil olime, aga see oli juba viis aastat tagasi ja neil on seal nüüd uued näitused ka.
Eile osutusin lõpuks ometi nii edukaks, et tulin selle peale, et H&M Home'ist saab endale varusaunalina osta. See tüdruk, kelle toas ma elan, jättis mulle ühe saunalina kasutada, aga ma tahan selle varsti pessu panna ja peale selle pesen ma juukseid ka nii tihti, et mul on kahte rätikut vaja. Käisin veel ühes kirjade järgi kodusisustuse poes, aga muidugi pidi see mõne päeva pärast kinni pandama ja nad müüsid veel viimaseid asju ühe ja kahe euroga ja ühtegi rätikut sealt küll ei paistnud, ainult terve hulk väikesi suvalisi asju.
Igal juhul olen ma ilusti kõigil kordadel oma kursusel käinud ja uue õpetajaga jääb hästi palju kodutöid, pluss ma peaksin veel jälle ise kogu õpiku sõnad läbi võtma, sest nende peale tuleb sõnade töid ka ja loomulikult tuleb eksamil ka kogu seda sõnavara kasutada. Ütleme nii, et me oleme jõudnud juba ühiskonna väärtuste ja probleemide, inimõiguste ja muude selliste teemadeni. Õnneks tõi Johannes mulle teisipäeval, kui ma ta bakatööd üle lugesin, eesti sõnaraamatuid ka, tervelt neli tükki. Nii et võtan need ette, kui linnast tagasi tulen. Peab tõesti päeva kasutama, sest tavaliselt istun ma päeval kolm tundi klassis ja peale selle läheb siin varakult pimedaks ka.
Aga eelmisel reedel enne kursusele minekut kirjutas Johannes, et kas tahan kokku saada. Muidugi tahtsin. Sophie oli veel suusapuhkusel ja Isi läks oma poisiga kinno ja Thermidesse ehk spaasse, nii et kutsusin Johannese siia. Üritasin smuutit ka teha (neil on smuutimasin), aga muidugi hoidsin seda liiga vähe aega peal ja valasin juba klaasidesse ja mõtlesin alles siis, et liiga paks smuuti on. Aga järgmine kord oli juba väga hea. Igatahes jõime smuutid ära, vaatasime muidugi "Skami" ja sõime Johannese ja Fabi toodud krõpse ka. Me jõudsime lausa kuus osa vaadata ja siis ma saatsin Johannese veel metroo peale, õnneks on see nii lähedal, nagu ma mainisin, ja Jo juurde saab sama liiniga, nii et ta ei pea isegi ümber istuma.
Siis laupäeval käisin veel loodusajaloo muuseumis. Ei olnudki algul plaanis sinna minna, aga vaatasin, et inimesed muudkui lähevad sinna ja pilet oli ka ainult viis eurot. Seal oli hästi palju lapsi muidugi ka. Aga väga suured ja lahedad näitused olid, nii et mul oli väga hea meel, et läksin.
Seal oli pea kõikide loomaliikide jäljendeid ja peale selle veel mineraalid ja kivid, näitus evolutsioonist ja universumist ja nii edasi. Kuue ajal pidin aga juba minema hakkama, sest lubasin õhtul veel Johannese töökoha peole ka jõuda. Napilt jäin poeskäigust ka ilma, sest ma arvasin, et laupäeval on pood natuke kauem lahti, aga muidugi on ainult kuueni.
Pidu oli päris tore, ma läksin natuke hiljem kohale, kuna Jo ütles algul, et ainult nemad ise on kohal. Kui mina jõudsin, oli igatahes rahvast nagu murdu ja muudkui tuli juurde. Jõudsin just firma asutajate kõne ajaks ja pidin natuke rahvasummas seisma, enne kui Johannese juurde minna sain. Muidugi sai süüa võtta ja siis oli veel üks võistlus, kus väikse ratta seljas pidi üksteisele vastu sõitma ja libarusikaga teist ratta seljast maha lükkama. Jo võttis ka osa, aga nende meeskond ei võitnud kahjuks. Siis esines veel üks funk-bänd, kuulasime nemad ka ära, päris toredad olid. Ja siis hakkasime koju minema, sest Jo oli ka väsinud.
Pühapäeval kutsus Sophie oma vanemate juurde lõunale. Sõitsingi Hietzingisse ja sealt bussiga nende kodu lähedale. Sain kuidagi kõik saksa keeles räägitud, kuigi kõigest jälle aru ei saanud (miskipärast). Sophie ema vaatas isegi atlasest järele, et kus Eesti asub. Ja sain kohvi ka, Sophie ega Isi kohvi ei joo, nii et ma vist enne endale kohvi ei osta, kui Kaisa siia tuleb. Või siis ostan neid kolm ühes, kui ma leian. Mul on natuke probleeme siin asjade üles leidmisega, sest poodide süsteem ei ole nii nagu Eestis. Ma olen nii harjunud, et Eestis ma saan peaaegu igast poest kõik vajaliku kätte või siis lähen lihtsalt Kaubamajja või Lõunakasse ja saan kindlasti kõik kätte. Aga siin on kaubamajades minu arvates ainult ülikallid firmaasjad ja noh, need ülisuured supermarketid on ka kindlasti olemas, me oleme isegi Jo ja Juliaga käinud, aga pigem on seal lihtsal t väga erinevaid toiduasju. Ma leidsin isegi Tigeri üles, mis siin on nimega Flying Tiger in Copenhagen, aga kahjuks pole see ka nii hästi varustatud kui näiteks Tallinnas või Tartus.
Johannese töö saime teisipäeval loetud ja parandatud, võttis aega küll, aga minu arvates sai tulemus päris hea. Johannes oli mulle hipster-limonaade toonud, üks oli vist puudest tehtud, nagu ta ütles, ja teine vist apelsini ja koolaga. Ma tegin suure potiäie suppi ka teisipäeval, tuli päris hästi välja, vähemasti kartulid ja porgand olid pehmed. Isi jäi kolmapäeval haigeks ega saanud tööle minna ja ta oli päris kurb. Eile läks ta koju Klosterneuburgi ja tuleb homme.
Siis kolmapäeval enne kursust käisin veel keeleteaduse raamatukogus, Johannes ja Julia olid ka seal. Sain lõpuks ühe raamatu kätte, mida mul oma töö jaoks vaja on. Seal raamatukogus on sellised liigutatavad riiulid ka, keerad mingi rooliga neid ühele ja teisele poole. Päris naljakas on. Ja neljapäeval pärast kursust käisin ka korraks, Jo ja Ju olid ka jälle seal.
Eile käisime Sophie ja ta poisiga Poetry Slamil Viini kirjandusmajas. Oli päris huvitav ja päris palju sain aru ka, kuigi vahepeal nad vuristasid meeletult. Mu lemmik võitis ja muidugi oli selle poisi nimi Fabian. Nagu ma aru sain, oli ta Saksamaalt, aga õpib siin. Kogu see asi kestis päris kaua ka, 12 esinejat oli ja siis valiti neli finaali. Koju saime alles 11 läbi.
Hommikul oli siin päike, aga nüüd hakkab vist juba ära kaduma. Nad ütlevad, et nii külm on veel siin, aga minu arvates küll juba päris soe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar